Näitused

Järvakandi Klaasimuuseum

Varauusaegne klaasikoda

Muuseumi püsiekspositsioon saab alguse 1879 aastal ehitatud Järvakandi klaasikoja tööliste majas. Ekspositsiooni ülesehitus eeldab giidiga ringkäiku, milline on võimalik ettetellimisel.

Varauusaegse klaasiahju maketiga nõgises toas tutvustame klaasikeetmise ja klaasesemete valmistamise ABC-d. Räägime Eesti klaasitööstuste ajaloost.

Näitusega „Sünnist kuni surmani“ tutvustame üle 100 aasta vanuseid erinevaid klaasesemeid, sealhulgas rariteete, milliseid saab vahetult vaadelda valgustatud ja klaasiga ümbritsetud riiulitel mida tänapäeval kõlava
nimega vitriiniks nimetatakse.

Tulge ja uurige asja – kindlasti on teie jaoks uudset ja seninägematut.

Sünnist kuni surmani

Nõgise toa klaasvitriinis oleme välja pannud esemed, mida inimesel temakodus on läbi aegade vaja läinud tema sünnist kuni lahkumiseni maisestelust: lutipudelist urinaalideni. Siin on eesti vabrikute toodangkõrvuti meil kasutuses olnud välismaise klaasiga. Kõik eksponaadid onkäsitsi valmistatud. Vanim neist on 1558 aastast pärinev ürikpärgamendil, uusim Lorupi tsitriinkristallist lailihviga kauss1930-ndate aastate lõpust. Eesti vaatega kristallist joogiklaasil onvõimalik uudistada 1830-ndate aastate Tartu linnavaadet.Looduse poolt loodu on vulkanoloog Heidi Elisabet Soosalu poolt Islandisaarelt toodud vulkaaniline klaasi ehk obsidiaani näidis. Pitseritegapudelite kogumis on kõrvuti Eestimaa, Liivimaa ja Venemaa 19 sajkeskpaiga toodang. Vanim pudel näitusel pärineb 16/17 saj vahetusest.Imetleda on võimalik böömi graveerimismeistrite tööd 1720-ndatestaastatest ja saab vaadelda millised nägid suures plaanis välja 17/18 sajvahetusel Eesti mõisaomanikele kuulunud klaasikodade pudelid. Riiulitelon vanu Meleski ja vanu Eidapere klaasivabrikute tooteid.  Siinkohal täname kõiki inimesi, kelle kodudest, kogudest või vanavarakogumitest on esemed püsivalt Järvakandi Klaasimuuseumisse jõudnud -ilma teieta ei oleks seda rariteetide näitust olemas.

Klaasi masintootmine

Eestis esimesest klaasikoja asutamisest kuni klaasi masintootmiseni Järvakandis kulus täpselt 300 aastat.

Peale klaasi käsitsi valmistamise tutvustamist räägimegi millal ja kuidas sai Järvakandis alguse klaasi valmistamine masinate abiga.

Näitusel saate teada milliste meetoditega on erinevaid esemeid läbi aegade masinatega valmistatud. Samuti anname põgusa ülevaate Järvakandi klaasitööstuskompleksi tänasest päevast.

Küsige lähemalt – täiesti võimalik, et oskame teile selgitusi anda.

Isolaatorid

Mis on isolaatorid, milleks neid kasutatakse, kuidas nad välja näevad
ning millest neid tehti, sellest on võimalik kõne all oleva näituse
juures rääkida.

Esemete valmistamisaja mõistes on näitusel esindatud on kolm ajastut.
Tsaariaeg, wabariigiaeg, nõukogude aeg.

Siinkohal täname mitmeid kollektsionääre, kes oma korjetöö viljad
Järvakandi klaasimuuseumile üle on andnud. Kindlasti ootame ka lisa.

Karahvinid

JÄRVAKANDI KLAASIMUUSEUMIS avati 15. märtsil 2023 kell 15.00 Madis Eelmaa klaaskarahvinide näitus. Näitus jääb avatuks kuni 05.2024.

Järvakandi Klaasimuuseum esitleb:

KARAHVINID –  VALIK EUROOPA KLAASIMEISTRITE TÖID  18.-20. SAJANDIST.

Avamisel tutvustas näitust Madis Eelmaa.  Näitusele on välja pandud kokku 159 eset.

Järvakandi juurtega klaasikoguja Madis Eelmaa pühendab näituse oma isale Kaarel Eelmaa`le, kes sündis 1907 aastal Kärpla külas Järvakandi vallas ning oli peale II maailmasõda ametis Järvakandi klaasitehases. Isa Kaarel kogus Järvakandis mälestusi ja esemeid, milline tegevus päädis klaasitehasesse ajaloonurga rajamisega. Säilinud esemeid anti tehase poolt klaasimuuseumile üle selle rajamisel Järvakandi alevisse 2000 a.

Näitusel on muu hulgas välja pandud Madise vanaisale Mihklile 1915 aastal kingitud metallpanustega karahvin, samuti 1930.-ndatel tõenäoliselt klaasikunstnik Agnes Nei poolt kujundatud ja Johannes Lorupi klaasivabrikus valmistatud karahvin koos klaasidega. Näitus köidab vaatajat värvikülluse, vormirikkuse ja mitmesuguste lõikemustritega klaasi pinnal. Esindatud on kahelisklaas, etsinguga klaas, maalitud klaas, metallist külmpanustega klaas, metallist kuumpanustega klaas jmt. Samuti malahhiitklaas ja piimklaas. Esemete annotatsioonid on koostatud Madis Eelmaa poolt.

Enamik karahvine on kogutud aastate jooksul mitmetest oksjonikeskkondadest, samuti rohketelt välisreisidelt. Tootjariikidest on esindatud Saksamaa, klaasihäll Böömimaa, Rootsi, Prantsusmaa, Soome, Inglismaa, Vene, Austria, USA, Läti, Holland, Poola, Itaalia, Eesti jm euroopa riigid. Madis Eelmaa on kogunud neid esemeid, mis on just tema pilku köitnud ning koguja loodab, et tema väljapanek Järvakandis alapealkirjaga “Tagasi koju” kõnetab samuti ka külastajaid. Kogu omanik: Madis Eelmaa, tel. 5059273.

Kuraator: Magnus Kübarsepp
Näituse kujundus: jkolestudios
Täname!

Kannud ja klaasid

Külastajale on välja pandud tehases "Tarbeklaas" valmistatud kannud ningkannude ja klaaside komplektid. Põgus pilguheit möödunud sajandi teisepoole ühe Eesti klaasitööstuse toodangule. Noortele uudne, kaasaegsetestekitab äratundmisrõõmu ja nostalgiatunde. Alates 1953 aastast, kuitehases alustas tööd esimene eestlasest klaasikunstnik, said vabrikutooted uue näo ja erinesid oma kujunduselt suurel määral ülejäänudnõukogude liidu tolleaegsete vabrikute toodangust. Näitus on koostatudpeaasjalikult muuseumi enda kogudest.

Ruperti tilkadest tänapäevani

Kas prints Rupert oskas 17 saj aimata, et tema katsetused kuuma klaasi
vette tilgutamisega jõuavad oma füüsikaliselt põhimõttelt tänasesse päeva?

Millega on tegemist? Milline klaastoode see on?

Proovisime meiegi neid Ruperti eeskujul muuseumi klaasikojas valmistada
ning tulemus on vaatamiseks välja pandud. Lisaks veel mitut liiki
tuntud ja vähemtuntud klaastoodangut nii meilt kui mujalt, möödunud
aegadest ja tänapäevast. Uudistootena on välja pandud Järvakandis tänapäeval valmistatav klaasvahtkillustik. Näituse koostas Külli Muromägi.

Klaasipuhuja elutuba

Küsimusele, kuidas klaasvabriku oluliste erialade meistrite elamine XX saj alguses põhimõtteliselt välja võis näha, saame anda vastuse just selle näitusega.

Elamine on ligikaudselt taastatud väljanägemises, millist oma varasest lapsepõlvest mäletab just selles majas 1920 aastal meistri peres sündinud naine.

Juttu jätkub kauemakski, sest oleme kogunud endiste klaasivabriku töötajate järeltulijatelt nii dokumente kui suulisi mälestusi ning teeme seda jooksvalt edaspidigi.

Samuti kasutame oma giiditöös varem kogutud või kirjatrükis avaldatud materjale, millistest äramärkimist väärib 1949 aastal autorite kollektiivi poolt kirjapandu. Siis oli ka viimane aeg, kus vahetult peale sõjasündmuseid sai veel varasemat ajalugu adekvaatsemalt uurida.

Kindlasti soovitame pöörata tähelepanu ruumis välja pandud klaasist esemetele, millised on oma olemuses ja vanuses justkui jätkuks näitusele „Sünnist kuni surmani“, milline sai elule aidatud meie varauusaegses klaasikojas. Ja kus kõige vanemad esemed, nagu meie giidi tutvustusest mäletate, pärinevad juba 16 ja 17 sajandist…

Üks Eesti klaasitööstus

Näitus “144 aastat Järvakandi klaasitööstust”

2006 aastal eurorahadega üles ehitatud näituseküünis on muuseumitöötajal võimalik rääkida teile üks lugu, milline sugugi ei ole väljamõeldis.

See tõsiasjadel põhinev jutustus räägib teile sellest, milline nägi Eestis välja üks klaasikoda, hiljem klaasivabrik ning kuidas sellest ettevõtmisest kasvas välja üks Eesti suurtööstustest. See tehas töötab ka täna.

Ülevaate ühest Eesti klaasitööstusest annamegi teile foto- ja esemepõhise suurema näituse kaasabiga.

Tegemist oleks justkui „Varauusaegse klaasikoja“ ja „Masintootmise“ avardatud koondnäitusega, mida teile oma näituseküünis tutvustame ning millel on oma algus ja lõpp: algus 1879 ja lõpp 1940.

Ja nimi on sellel näitusel: „144 aastat Järvakandi klaasitööstust“

Miks mõisnikud klaasivabrikuid rajasid, milliste toimepõhimõtete järgselt need tootmisüksused tegutsesid ja kuidas kojad ning vabrikud tihtipeale ka oma otsa leidsid – sellest ning paljust muust saate meie giidi toel veel täiendavalt teada.